Kõrvits suureviljane "Big Max" (100 s)

Suureviljaline kõrvits "Big Max".
Kuni 20 kg viljad tiheda ja mahlaka viljalihaga.
Hilispoolne sort: tõusmetest valmimiseni kulub 125-130 päeva. Tugeva kasvuga roniv taim.
Vilja omadused: Ümmargune, segmenteeritud, sile, tumeoranž kreemikate laikudega. Kaal tavaliselt 4-6 kg, kuid õige hoolduse korral 18-20 kg.
Viljaliha: Oranž, keskmise tiheduse ja mahlasusega. Sobib suurepäraselt küpsetamiseks, keetmiseks, püree ja mahla valmistamiseks.
Säilitamine: Hea transporditavus ja säilivus.

Agrotehnika:
Parimad mullad on liivsavi- ja kerged savimullad. Külvatakse, kui muld on soojenenud +10+12°C-ni (sügavus 5-10 cm).
Istutusskeem: 1,4 x 1,0 m. Hooldus hõlmab külgvõrsete ja peavarre kärpimist (suurte viljade saamiseks jäetakse 2-3 viljaalget), kastmist ja väetamist.

* Hiidkõrvits - Cucurbita maxima.
Sugukond: Kõrvitsalised.
Nõuded: hiidkõrvitsa raskeid vilju kasvatatakse mõnikord nalja pärast, et püstitada järjekordne rekord. Toitainetevajadus kaetakse peamiselt komposti abil.
Istutamine on kõige parem teha kompostihunniku vahetus läheduses. Juured imavad mulda imbunud toitaineid, ilma et komposti kvaliteet kannataks.
Kasvamise käigus pakuvad suured lehed kompostihunnikule meeldivat varju. Komposti lähedusse paigutamine tähendab ka seda, et taim saab piisavalt päikeseenergiat.
Kõrvits vajab soojust, seetõttu tuleks see istutada tuule eest kaitstud päikesepaistelisse kohta. Peenral kasvatamisel on kõige soodsam huumuserikas muld, mis sisaldab palju komposti.
Külv: üsna sarnane kurgi külviga — otsekülv potti. Temperatuuril +20°C tärkab taim kiiresti ja areneb jõuliselt.
Eriti tugevate noortaimede saamiseks pannakse poolenisti mullaga täidetud potti 3 seemet, jäetakse kasvama kõige tugevam taim ja seejärel täidetakse pott mullaga ääreni.
Külvamine ei tohiks toimuda enne aprilli keskpaika. Otsekülvi avamaale saab teha mai keskpaigast, kuid soovitatav on kasutada katteloori või kilet.
Istutamine: enne avamaale istutamist peavad noored taimed harjuma uute tingimustega. Just sel ajal on nad külma suhtes eriti tundlikud. Istutada võib mai lõpus. Taim vajab palju ruumi: vähemalt 1×1,5 m ühe taime kohta.
Väetamine: komposti vahetus läheduses istutades pole lisaväetamine enamasti vajalik. Toitainetevajadus on ligikaudu sama nagu kurgil. Sügisel mulda viidud sõnnik annab hea aluse. Enne istutamist ja seejärel veel 2 korda kasvuperioodi jooksul antakse orgaanilisi väetisi, et soodustada suuremate viljade valmimist. Väetiseks sobib ka taimne leotis, näiteks nõges.
Hooldus: kõrvitsa veevajadus on väga suur, sest palju niiskust kulub lehemassi ja eelkõige vilja moodustamiseks.
Oluline on piisav mullaniiskus. Kobestamist on vaja vaid alguses — kui lehed katavad maapinna, pole seda enam tarvis.
Mõnikord soovitatakse võrseid kärpida, kui need on 60–70 cm pikad, kuid seda ei soovitata teha. Kui soovitakse eriti suuri vilju, võib võrsete otsi siiski lühendada.
Saagikoristus: võimalikult suurte ja küpsete viljade saamiseks jäetakse taimed peenrale nii kauaks kui võimalik.
Alles pärast esimesi öökülmi loetakse kõrvits täielikult küpseks. Seda võib säilitada mitu nädalat jahedas ning isegi külmutada.
Bioloogiline kaitse: tavaliselt pole vajalik. Pika niiske ilmaga võib tekkida jahukaste. Eemaldage kahjustunud lehed.